Mäetagused 81
2021. aasta viimane Mäetaguste number (81) sisaldab eelmise (2020) aasta Eesti-Uuringute Tippkeskuse aastakonverentsi põhjal valminud artikleid. Ajastukohaselt ei ole siingi mööda pääsetud koroonateemast: numbri avab Margit Sutropi ja Kadri Simmi artikkel „Eetilised valikud COVID-19 pandeemia tingimustes“, mis iseloomustab Covid-19 pandeemia raames enim vaidlusi tekitanud eetilisi küsimusi, keskendudes Eesti haiglate jaoks koostatud kliinilise eetika alaste juhtnööridele. Artikkel annab ülevaate juhtnööride koostamise protsessist, toimunud aruteludest ja õppetundidest tuleviku jaoks, näidates ka, kuidas Eesti dokument paigutub rahvusvahelisse konteksti. Piret Voolaid otsib artiklis „Kaugõppe kujutamine COVID-19 pandeemia esimese laine meemides: huumor kui toimetulekuviis ja enesekaitsestrateegia“ vastuseid, millised ülemaailmsed ja kohalikud jooned ilmnevad Eesti õpilaste kaugõppemeemides, kuidas on õpilased kasutanud mitmesuguseid kultuuriressursse ning mida kõnelevad meemid laste ja vanemate, samuti õpilaste ja õpetajate suhetest.
Kirjandusteadlased on numbrisse panustanud kahe artikliga: Eve Annuki „Soolisustatud rahvuslus Lilli Suburgi (1841–1923) jutustuses „Liina“ (1877)“ ja Kairit Kauri „Tiio, Roosi, Liiso ja Toomas – maakeelseid luuletusi avaldanud Eestimaa autorite otsinguil“.
Ka muusikateadlastelt on numbrisse mahtunud kaks artiklit. Karl Joosep Pihel on artiklis „Narratiiv ja topos Heino Elleri „Sümfoonilises legendis““ keskendunud klassikalise instrumentaalmuusika tähenduslike elementide analüüsile ja tõlgendamisele. Veeda Kala ja Jaan Rossi artikkel kannab pealkirja „Õpimustritest muusikateose omandamisel klaveri algõppes“.
Roomet Jakapi artiklis „Loomislugu filosoofias: hr Berkeley vastus Lady Percivalile“ vaadeldakse Esimeses Moosese raamatus sisalduva loomisloo metafüüsilist käsitlust iiri filosoofi George Berkeley teoses “Kolm dialoogi Hylase ja Philonousi vahel” (1713).
Külli Prillop, Tiit Hennoste, Külli Habicht ja Helle Metslang tutvustavad artiklis „Ei saa me läbi „Pragmaatika“ korpuseta. Korpuspragmaatika ja pragmaatikakorpus“ projekti “Pragmaatika grammatika kohal“ arenguid.
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr81.
Kirjandusteadlased on numbrisse panustanud kahe artikliga: Eve Annuki „Soolisustatud rahvuslus Lilli Suburgi (1841–1923) jutustuses „Liina“ (1877)“ ja Kairit Kauri „Tiio, Roosi, Liiso ja Toomas – maakeelseid luuletusi avaldanud Eestimaa autorite otsinguil“.
Ka muusikateadlastelt on numbrisse mahtunud kaks artiklit. Karl Joosep Pihel on artiklis „Narratiiv ja topos Heino Elleri „Sümfoonilises legendis““ keskendunud klassikalise instrumentaalmuusika tähenduslike elementide analüüsile ja tõlgendamisele. Veeda Kala ja Jaan Rossi artikkel kannab pealkirja „Õpimustritest muusikateose omandamisel klaveri algõppes“.
Roomet Jakapi artiklis „Loomislugu filosoofias: hr Berkeley vastus Lady Percivalile“ vaadeldakse Esimeses Moosese raamatus sisalduva loomisloo metafüüsilist käsitlust iiri filosoofi George Berkeley teoses “Kolm dialoogi Hylase ja Philonousi vahel” (1713).
Külli Prillop, Tiit Hennoste, Külli Habicht ja Helle Metslang tutvustavad artiklis „Ei saa me läbi „Pragmaatika“ korpuseta. Korpuspragmaatika ja pragmaatikakorpus“ projekti “Pragmaatika grammatika kohal“ arenguid.
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr81.
Tootekood: 100655
Ühik: eks
4,00 €
