Trükist on ilmunud ajakirja Mäetagused 89. number, mille põhiosa on pühendatud lastele ja mängude tähtsusele laste elus. Dagmar Kutsar käsitleb artiklis „Muutuvad arusaamad lastest ja laste uuenduslik energia“ lapse ja lapsepõlve mõistmist eri aegadel, rõhutades, et mäng on elamise harjutamine, mäng sisaldab uuenduslikkust ja kohanevat arengut. Teemat jätkab Astrid Tuisk artikliga „Trihvaa, uka-uka ja teised peitmismängud Eestis 20. sajandil“. Reet Bender heidab pilgu minevikku artiklis „Levkoi, Washnik, härra Krokus ja teised. Baltisaksa laste mängu- ja kasvamismaailmad“. Helena Grauberg tugineb oma artiklis „Mitte ainult mängu asi. Esemeuurimus nukk Lottest museoloogilisest aspektist“ Tartu Mänguasjamuuseumi kogudele, arutledes, kui palju peaksid mänguasjamuuseumis olema kajastatud delikaatsed teemad, nagu mänguasjadega seotud traumaatilised kogemused ning kas ja kuidas eksponeerida üksikuid museaale terve elukaare pikkuses.
Mare Kõiva ja Andres Kuperjanovi artikkel „Muinastulede öö“ käsitleb kõnealuse traditsiooni algatamist, levikut ja rakendamist, kirjeldades sisemisi ja väliseid sotsiaal-kultuurilisi tegureid, samuti seoseid identiteedi loomisel augusti viimase pühapäeva tähistamisega mere kaldal, märkides ühtlasi traditsiooni festivaliseerumist.
Tatiana Agapkina analüüsib artiklis „Loitsude edasiandmise ja esitamise iseärasused idaslaavlastel“ maagiliste teadmiste edasiandmise tingimusi ja reegleid.
Numbri kaks viimast artiklit, Ranus Sadikovi „Innovatsioonid idaudmurtide preesterkonnas“ ja Natalia Ermakovi „Mordva materjal Eesti kogudes ja mordva diasporaad Eestis 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses“, tutvustavad lugejale sugulasrahvaste elu-olu.
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest ja tutvustab ilmunud raamatuid, artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub Eesti Kirjandusmuuseumis järjepidevalt aastast 1996 ja kõnealune number on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr89.
Asta Niinemets