Trükist ilmus Mäetaguste 82. number alapealkirjaga „Teadlase portree: Oskar Loorits“. Külalistoimetajate Risto Järve ja Ave Goršici käe all valminud numbrisse mahutus küll vaid osa 2020 korraldatud Oskar Looritsa päeva ettekannetest, kuid seda toredam on tõdeda, et portreteeritavate hulka mahtus ka Herbert Tampere, teine folkloristika suurkuju. Oskar Looritsa mitmetahulise isiksuse käsitlused on mõistetavalt portreteerijate nägu ja esindavad erinevaid vaatepunkte. Tiiu Jaago portreteerib Oskar Looritsat aruannete põhjal, mida Loorits esitas Tartu Ülikoolile nii tudengina kui ka õppejõuna. Kokkuvõttes näitab tema portree Looritsa pühendumist teadustööle, laiahaardelisust ja kiiret süvenemisvõimet uutesse teemadesse. Mall Hiiemäe avab Looritsa teekonda liivi ja setu folkloori huvilisena („Oskar Loorits ja tema kaasteelised“). Tuuli Tuisk süveneb liivi folkloori kogusse Eesti Rahvaluule Arhiivis, kirjeldades Looritsa teekonda liivlaste südamesse ja nende mõju temale („Oskar Looritsa liivi folkloori kogu“). Taive Särg kirjutab Eesti Rahvaluule Arhiivis tööd alustanud Herbert Tamperest, kellest kujunes hiljem selle pikaaegne juhataja („Elava rahvaluule juurde jõudmine: Herbert Tampere teadlaseisiksuse kujunemine), ning Looritsa mõjust Tamperele.
Lisaks Looritsa päeva materjalidele on numbrisse paigutatud ka kaks artiklit toimetuse portfellist. Eva Toulouze mõtiskleb võidu ja leina teemadel artiklis „Võit või lein? Venemaa 9. mai pidustuste kahemõttelisusest väikesest udmurdi külast vaadatuna“ ning Vladimir Sazonov ja Joanna Töyräänvuori käsitlevad muistse kiilkirjaallikate põhjal sõdade põhjendamist ja teoloogilist õigustamist hilispronksiajal („Jumalad sõjas: jumalik toetus ja sõdade teoloogiline õigustamine muistses Anatoolias ja Põhja-Süürias).
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.