Ajakirja Mäetagused 87. numbri avaartiklis „Subjektiivsuse aspekt Aurora Semperi kontserdikriitikas aastail 1938–1940 ja 1957–1965“ uurib Meeta Morozov, mil määral said Aurora Semperi 1930. aastateks välja kujunenud subjektiivsed esteetilised arusaamad, näiteks kammermuusika paigutamine muusikažanrite hierarhia tippu, või hariduslik taust, sh klaveriõpingud ja Lääne-Euroopa muusikaelu kogemus väljenduda riigikorra ajal, mis nõudis kriitikult helitööde ja nende ajaloolise konteksti ümberhindamist marksistlik-leninliku ideoloogia kriteeriumite järgi.
Klassikalisel laulmisel on tihti probleemiks lauldava teksti arusaadavus. Allan Vurma, Tuuri Dede, Veeda Kala, Einar Meister, Lya Meister, Marju Raju ja Jaan Ross uurivad artiklis „Vokaalide ja klusiilide intensiivsussuhted laulmisel teksti arusaadavuse mõjutajana“, mis aitaks lauljatel parandada klassikalise laulmise puhul tekstist arusaamist.
Mare Kõiva käsitleb artiklis „Mesilased eesti usundilises folklooris“ mesilaste nimetusi, eufemisme ja nende kasutamist loitsude näitel. Tutvustatakse ka mesilast kui üht hinge hüpostaasi usundis ja mesilase seoseid mütoloogiaga, sh varavedajaga ning muistenditega hingerännakute ja unenäo narratiivide näitel (seosed peidetud varanduste motiiviga).
Sergey Troitskiy artikli pealkiri räägib iseenda eest: „Duginast Krimmini. Vene intelligentsi reageeringud sotsiaalmeedias sündmustele septembrist 2022 märtsini 2023“.
Tiiu Jaago heidab artiklis „Folkloristika Tartu ülikoolis 1941–1944: eriala järjepidevuse küsimus“ pilgu rahvaluulealase tegevuse ajalukku.
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest, artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub Eesti Kirjandusmuuseumis järjepidevalt aastast 1996 ja kõnealune number on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr87.
Asta Niinemets