Äsjailmunud Folklore: Electronic Journal of Folklore erinumber on pühendatud Komi folkloorile, selle tänastele uuringutele. Erinumbr koostajad Nikolay Kuznetsov ja Ljudmila Lobanova valisid metodoloogiliselt erineva lähenemisega käsitlused, mis annavad ülevaate Komi teadlaste uurimisvaldkondadest ja teadushuvidest. Erinumber valmis Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Komi Teadusuuringute Keskuse folkloristika osakonna koostöö raamides. Ühtlasi jätkab ajakirja toimetus selle numbriga eri Euroopa piirkondade rahvuslike folklooriuuringute tutvustamist. Ajakirjast leiate:
Oleg Uliashevi käsitluse komi, handi ja mansi rahvuslik kultuurilistest ja etnilis-geneetilistest ühisjoontest. Folkloori, etnograafia ja ajalooandmete valguses peab autor võimalikuks mitme handi rühma formeerumise manside ja komide osalusel.
Pavel Limerov analüüsib komi loomismüütide motiive, kus kontamineeruvad sukeldujalinnu-müüt ja maailmamuna-müüt. Artikkel vaatleb detailselt unikaalseid loomismüüdi variante, millele puuduvad muudes traditsioonides vasted.
Anatoly Paniukov tutvustab komplitseeritud ja erilise nähtuse - zaum’ – algupära ja kasutusviisi loitsuriitustes, nende rütmimaatrikeśeid.
Liudmila Lobanova arutleb verbaalsuse kasutamise üle veisepidamise rituaalide näitel. Autor jagab verbaalse suhtlemise viide kategooriasse: ütlused, rituaalne dialoog, loits, itk ja palve. Strukturaalne ja semantiline analüüs osutab, et ütlustekstid jagunevad omakorda suletud ja avatud struktuuriga tekstideks.
Alexei Rassykhaevi artikkel käsitleb komi unikaalseid lastemänge, mis on seotud majavaimu (domovoi) väljakutsumisega. Mängus kasutakse sarnaseid skripte, nende eesmärk on kontrollida olendi olemasolu ja astuda temaga kontakti.
Galina Savelyeva vaatleb noorte jõuluaegsete kogenemiste dünaamikat Vishera mikrotraditsiooni näitel. Kirjeldatakse traditsioonilist, nõukogudeaegsete teismeliste ja tänapäevast tavandit.
Julia Krasheninnikova ja Svetlana Nizovtseva jälgivad 21. sajandil Komi Vabariigi vene kaevuriküladest kogutud jõulukombestikku ning laste ja täiskasvanute salmikesi, mida loetakse naabreid külastades.
Kogumiku lõpetab Julia Krasheninnikova käsitlus samade külade suulise ajaloo jutustustest.
Toimetuse poolt lisatud Bibiziya Kalshabayeva, Gulnara Dadabayeva ja Dauren Eshkebaevi artikkel vaatleb kasahhi diasporaa kujunemist Kirgiisia Vabariigi aladel.
Järgnevad tavapärane raamatututvustute ja intervjuude osa.
Eelretsenseritav ajakiri ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on loetav aadressil http://www.folklore.ee/folklore/vol76