"Erinumber keskendub Eesti keskkonnaliikumistele nende väga mitmekesistes ajaloolistes avaldumisvormides nn pikal 20. sajandil Eesti kultuuri vaatevinklist. Koostajate avaartikkel osutab, et meie kaasaegsetel kliimaprotestidel on olulisi sarnasusi juba 17. sajandil aset leidnud kliimamässuga Võhandu ääres. Seda teemat avavad Ulrike Plath ja Kaarel Vanamölder. Järgmises artiklis on 19. sajandil alanud, ent sõdade vahelisel ajal Eestis õilmitsenud loomakaitset käsitlenud Karl Hein. Nõukogude aja avalikke ja ka varjatud keskkonna hoidmise püüdeid ning väljendusi on uurinud Elle-Mari Talivee kirjanik Vladimir Beekmani loomingu põhjal ning Linda Kaljundi toonases visuaalkultuuris.
Erinumbri väliskaastöö Soomes töötava ungari teadlase Viktor Páli sulest küsib, kuidas toimib keskkonnakaitse autokraatlikes ühiskondades retoorika ja praktika tasandil. Ajaloolane Olev Liivik annab ülevaate fosforiidikaevandamise vastaste avalike protestidest 1970. ja 1980. aastatel. Tänapäevaseid keerukaid ja kompleksseid keskkonnakaitselisi probleeme käsitleb Tõnno Jonuksi, Lona Pälli, Atko Remmeli ja Ulla Kadaka artikkel loodus- ja kultuuripärandi hoiust." (Elle-Mari Talivee)
Teooriavahendus toob lugejani kirjandusteadlasest filosoofi ja ökoteoreetiku Timothy Mortoni krestomaatilise artikli „Keskkondlus“ („Environmentalism“, tõlkis Ene-Reet Soovik) - artiklit saab lugeda praegu vaid Methis 30 trükiväljandes, mis ilmub jaanuaris. Siinses ajakirja e-väljaandes on avatud Mortoni artikli saatesõna, mille on kirjutanud Ene-Reet Soovik ja Kadri Tüür. Rubriigis Varia on illmunud Kati Lindströmi ülevaade viimase paari aasta Läänemere-äärsetest keskkonnahumanitaaria konverentsidest ja Tambet Muide artikkel, mis käsitleb Roheliste rattaretkede näitel noorsooprotestide rolli Eesti 20. sajandi lõpu keskkonnaliikumises.

Methise erinumbrites leidub ka vabaartiklite rubriik, milles seekord ilmus Raili Lassi originaalne käsitlus Stanislavski meetodi rakendusvõimalusest interlingvistilistes ja intersemiootilistes teatritõlgetes.