Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnas on kaante vahele jõudnud ajakirja Mäetagused 80. number, mille avaartiklis „Maailma esimesed inimesed – Valgevene ja Eesti etioloogiad“ osutavad Valgevene folklorist Alena Boganeva ja tema Eesti kolleeg Mare Kõiva sarnasustele Eesti ja Valgevene esimestest inimestest kõnelevate legendide motiivides, tutvustades etioloogiaid küüntest naha, inimeste korduva loomise, naise loomist jm motiive Eesti ja Valgevene pärimuse näitel. Autorid jõuavad järeldusele, et laiemalt Euroopa traditsioonis tuttavad motiivid on levinud sisuliselt kogu Eestis ning isegi üksikute motiivide vaatlusel on nähtavad laialt levinud universaalsed tüübid.
Bianka Makoid ja kasvatusfilosoof Airi Liimets on artiklis „Käsitused kasvatusest eesti vanasõnades ja kasvatusteaduses“ seadnud endale eesmärgiks välja selgitada, kuivõrd haakuvad eesti vanasõnades peituvad käsitused kasvatusest vastava kasvatusteadusliku mõttega Eestis.
Merili Metsvahilt on lugemiseks artikkel “Eesti- ja Liivimaa libahundipärimus rahvapärase ontoloogia muutumise peegeldajana“.
Aivar Jürgenson käsitleb baltisaksa maadeuurijate panust etnilisse argumentatsiooni artiklis „Väike-Abhaasia suured piiriküsimused“. Ajalooliselt ja etniliselt spetsiifilise Abhaasia regiooni eripärad põhjustavad tänasel päeval Abhaasia piirivaidlusi Venemaaga. Teemal on aga ka baltisaksa mõõde – 19. sajandi saksa, aga eelkõige baltisaksa uurijate tekste saab kasutada ja ka kasutatakse probleemidele lahenduste otsimisel. Artiklis antakse ülevaade 18. sajandi teise poole ja 19. sajandi alguse (balti-)saksa uurimisreisidest Kaukaasiasse, keskendudes eriti neile, mis puudutasid Loode-Kaukaasiat.
Siim Sorokin uurib, kuidas suhestuvad inimesed seriaalimaailmaga artiklis „Karakteritega suhestumine, netimisogüünia ja representatsioonide materiaalsus. Mõttearendusi teleseriaali “Halvale teele” retseptsiooni ainetel“.
„Uni ja unenäod udmurdi kultuuris“ on Nikolai Anisimovi ja Eva Toulouze’i artikli teema.
Siim Mõttus käsitleb aga ajaliselt väga kauget aega - Hetiidi riigi troonipärilusteemat artiklis „Kuningas Hattušili I testament“
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest ja ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr80.