Mäetaguste 63. numbri ajendiks on uuringu "Rahvatantsuharrastuse ja rahvatantsijate suurürituste roll omakultuuri hoidmisel” raames Tallinna Ülikoolis korraldatud rahvusvaheline konverents “Eesti kultuuri suurpeod maailmapärandis”. Harrastustegevust ja suurpidusid käsitleva teemanumbri pani kokku Iivi Zajedova.
Numbri üks muljetavaldavamaid uurimusi pärineb Triinu Ojamaa sulest: “Kroonikaklipp kui kultuuriloo dokument: Hindåsi juhtum”. Artikli aluseks on Harald Perteni filmid, mis on hoiustatud Stockholmis Rootsi eestlaste arhiivis ning millel puuduvad algustiitrid ja arhiiviandmed on puudulikud. Artikkel kirjeldab ühe filmiklipi analüüsimise käiku ning filmitud sündmuste ja isikute tuvastamisel kerkinud probleeme koos võimalike lahendusteedega. Ajakirja internetiversioonis on artiklile lisatud uurimuse raames subtiitritega varustatud filmiklipp, mille sisuks on eesti pagulaskooride vabaõhukontsert, millega oletatavalt 1940. aastate lõpul tähistati võidupüha (23. juuni).
Guntis Šmidchens Seattle’i Washingtoni Ülikoolist mõtiskleb Baltimaade laulupidude koha üle maailma vaimses kultuuripärandis ning vaatleb uute ja traditsiooniliste laulude suhet laulupidudel. Sille Kapper Tallinna Ülikoolist analüüsib kahte tantsumaailma – pärimuslik tantsimine ja rahvatantsuharrastus –, küsides, missugune on tantsupidudel osalemise, pärimusliku tantsimisega seotud teadmiste ja oskuste säilitamise ning edasikandmise roll nüüdisaja Eestis ning missugust omakultuuri hoiame tantsupidudel. Petri Hoppu Tampere Ülikoolist käsitleb põhjanaabrite koltasaamide rahvatantsu osa nende ajaloo, identiteedi ja tuleviku määratlemisel ning tänapäeva koltasaamide rahvatantsu ja identiteedi seoseid. Indiana Ülikooli emeriitprofessor Ain Haas käsitleb vanade rahvapillide traditsioonide taaselustumist nii Eestis kui ka väliseestlaste seas, nähes seda kui vastupanu ilmingut moodsa ühiskonna homogeensusele ning linnastumisele. Kieli ülikooli emeriitprofessor Hain Rebas arutleb võõrvõimu mõjude üle, keskendudes rahva vägivaldse lahutamise tulemusel tekkinud lõhestatusele koorimuusikas.
Ajakiri annab ülevaate vahepealsetest konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted. Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused