Mäetaguste 60. number keskendub poliitilistele ja usundilistele rituaalidele, samuti rahvaste omavahelistele suhetele. Jurij Fikfak käsitleb poliitilisi rituaale ja diskursusi Austrias Kärnteni liidumaal elavate sloveenide ja austerlaste suhete näitel. Artikli fookuses on kaks rituaalset tava Klagenfurtis (slov. Celovec), Austria kõige lõunapoolsema liidumaa Kärnteni pealinnas. Esimene neist on seotud 10. oktoobriga, mil Klagenfurtis tähistatakse 1920. aasta rahvahääletuse aastapäeva. Enamik inimesi hääletas selle poolt, et Kärnten jääks Austria – Austria-Ungari kaksikmonarhia järeltulija – koosseisu. Teine rituaal – mälestuskõnd (sks Gedenkgehen, slov Spominska hoja) – on tunduvalt hilisem. Analüüsitakse erinevaid kultuurilisi tavasid, samuti sümbolite ja ruumi kasutamist ning meedia-, riiklikku ja rahvuslikku diskursust.
Ekaterina Anastasova räägib kirillitsa loojate, vendade püha Kirilli (Cyril) ja Methodiuse päeva tähistamisest Ukrainas Odessas ja Krimmis elavate bulgaarlaste kogukonna näitel. Analüüs näitab kahe pühaku elu ja töö tõlgendamise dünaamikat rahvaste paradigmas ja riigi prioriteetides.
Mare Kõiva, Andres Kuperjanovi ja Liisa Vesiku ühisartikkel vaatleb Bulgaarias asuvaid palverännakute sihtkohti, millest enamik on Bulgaaria õigeusu kiriku või islamiga seotud pühamud (mõned pühakojad on mõlemale poolele pühad; külastajaiks erinevate religioonide järgijad). Uusvaimsetest liikumistest on tähtsaimad prohvet Baba Vanga kirik ja klooster, iidse traakia usundi taasloomine ja 20. sajandi algul Peter Dunovi rajatud Valge Vennaskond, mille puhul on olulisel kohal looduslikud pühapaigad.
Vladimir Sazonov on vaatluse alla võtnud kuningavõimu muistses Sumeris ja Akkadis. Ta kirjeldab riikliku ideoloogia arenguid ja valitsejate poliitikat templite suhtes aastail 2500–2154 eKr.
Liina Eek kirjeldab artiklis “Õigeusu kese eestikeelse õigeuskliku silmis: ühe kvalitatiivse uuringu tulemused”, mida arvavad õigeusust eesti keelt kõnelevad õigeusklikud. Kirjutises on hulgaliselt tsitaate intervjuudest selle kohta, mis teeb õigeusu inimeste silmis eriliseks ja teistest konfessioonidest eristuvaks. Analüüsitakse, kuidas on kujunenud inimeste arvamus õigeusu kui sellise kohta, vaadeldakse seost religioosse identiteediga ning teiste konfessioonidega.
Ajakiri annab ülevaate vahepealsetest konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused