Raamatu koostas Ingrid Rüütel
Toimetas Asta Niinemets
Viisid noodistasid Udo Kolk (laulud I 1–10), Edna Tuvi (laulud II 39–43),
Ingrid Rüütel (ülejäänud laulud), Krista Sildoja (pillilood)
Noodigraafika teostas Edna Tuvi
Tekstid litereerisid Udo Kolk (laulud 1–10), Erna Tampere, Ingrid Rüütel
Muusikatoimetajad Edna Tuvi, Ingrid Rüütel
Murdekeele toimetas Kaja Toikka
Kujundas ja küljendas Krista Saare
Resümee tõlkis Kristel Weidebaum, toimetas Olga Ivaškevitš
240 lk, pehme köide

Väljaanne tutvustab virulaste lauluvara, mis oli käibel 20. sajandi alguskümnetel. Varasemad väljaandes leiduvad Virumaa rahvamuusika näited on salvestatud 1937. ja 1938. aastal Eesti Riigi Ringhäälingus.
Suurem osa on jäädvustatud kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna välitöödel Iisaku, Kadrina, Rakvere, Väike-Maarja, Simuna, Lüganuse ja Viru-Jaagupi kihelkonna alale 1960.–1980. aastatel. Mõnevõrra lauldi veel vanu regivärsilisi hälli- ja lastelaule, lüürilisi laule, mardi- ja kadrilaule jm. 1873. aastal sündinud Haljala lauliku Liina Kaskmanni rikas lauluvara sisaldab ka pikki jutustavaid, sh mütoloogilisi laule. Valdav osa väljaande lauludest esindab uuemat, lõppriimiliste salmilaulude traditsiooni, milles põimusid suuline, käsi kirjaline ja trükikirjanduslik alge. Suulises levikus varieerusid nii tekstid kui ka viisid. Leidub laule ajaloolistest sündmustest ja ühiskondlikest suhetest, vangilaule, meremehelaule, sõdurilaule, kohalikke külalaule, saatuse- ja armastuslaule, ballaade, ringmängu- ja tantsulaule. Laulude meeleolu ulatus lõbusatest külalauludest traagiliste ballaadide ja sõdurilauludeni. Raamatus on ka kandlel, viiulil, parmupillil, vilepillil ja karmoškal mängitud lugude noodistused.
Laulude ja pillilugude helisalvestised leiab Ingrid Rüütli koostatud plaadikogumikust „Virumaa rahvalaule ja pillilugusid“ (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 13).

Väljaanne on kirjastatud koostöös Viru Instituudiga.