Ajakirja Mäetagused erinumber “Erakirjad kui uurimisallikad” põhineb Eesti-uuringute Tippkeskuse mulluse konverentsi „Subjektiivsus ja intersubjektiivsus keeles ja kultuuris“ materjalidel.
Teema juhatab sisse Triinu Ojamaa ja Maarja Hollo artikkel „Kirjažanrist Euroopa kultuuriloos ning kirjavahetuste avaldamisest ja uurimisest Eestis“. Üksikasjalikumalt on vaatluse all viimaste aastakümnete suundumused, mis iseloomustavad erakirjavahetuste publitseerimist ja uurimist Eesti humanitaarias.
Numbris käsitletakse mitme tuntud eestlase kirjavahetust paguluses.
Triinu Ojamaa artikli “Eesti mobilisatsioonipõgenike kirjasuhtlusest Soome Jätkusõja ajal” teemaks on põgenike kirjad. Autor analüüsib Eestist mobilisatsiooni kartuses Soome põgenenud meeste – Harri Kiisa, Boris Kuuma, Ilmar Mikiveri, Olev Mikiveri ja Heino Mikiveri – kirju Ilmar Laabanile, heites valgust ka sõjaaja kirjavahetuse eripäradele (mitme inimese sõnum ühes kirjas, tsensuuri ülekavaldamised jne).
Tiina Kirsi ja Marin Laagi artikkel “Luulesõrestik üle ookeani. Marie Underi ja Ivar Ivaski kirjavahetuse teemaanalüüsi poole” heidab valgust kahe eesti kultuuris silmapaistva isiku mahukale kirjavahetusele, mis sai alguse 1957. aastal ja kestis 1972. aastani.
Anna Hukka artikkel “Kirjanik Valev Uibopuu perekondlik kirjavahetus eksiilis: ühise kirjade ruumi loomine distantsi lühendamise abil” põhineb Teise maailmasõja keerises Rootsi pagenud Uibopuu kirjavahetusel abikaasa Tuuli Reijoneniga Soomes; vaadeldakse ka Uibopuu kirjasuhtlust Eestisse jäänud lähedastega sõjajärgsel perioodil.
Samast numbrist võib leida ka avalikkusele tundmatute inimeste kirjavahetuste käsitlusi:
Katre Kikase artikli „Ma palun saatke mulle üks erakiri…“ Intersubjektiivsus Jaan Saalvergi kirjades Jakob Hurdale“ keskmes on Jüri kihelkonnast pärineva põllumehe ja rahvaluulekoguja Jaan Saalvergi (1874–1932) kirjad Jakob Hurdale, tema pöördumiste laad ja eesmärgid.
Maarja Hollo artiklis ““Mis on möödas ega see ei kordu...” Kurt Eiskopi kirjad Edith Eiskopile aastaist 1940–1941 kui ajalootunnistaja tunnistus” on vaatluse all mehe kirjasuhtlus armastatud naisega. Eesti Vabariigi pöördelistel aegadel ajateenistuses olnud mehe kirjades tulevasele abikaasale on põhiline mõistagi armastus ja armukadedus, mille väljendumist artikli autor analüüsib, ent põhiteema kõrvale mahub ka muud. Nii analüüsib Hollo, kuidas Eiskop tajus ja mõtestas ajateenija argielu Eesti Vabariigi viimastel iseseisvuskuudel.
Lisaks kirjavahetuste teemale on numbris Eva Toulouze’i, Nikolai Anisimovi ja Ranus Sadikovi „Diasporaa etnokultuuriline portree Kesk-Venemaal: Kama-tagused udmurdid, moodustumine, kultuur ja suhted naabritega“.
Ajakirjas on järelehüüded lahkunud folkloristidele: meie seast lahkusid märtsi lõpus Mordva etnoloog Nikolai Mokšin ning maailma üks juhtivaid ja tsiteeritumaid folklorist Dan Ben-Amos. Lisaks võib ajakirjast leida ülevaate toimunud konverentsidest, artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.