Ingliskeelse teadusajakirja Folklore : Electronic Journal 93. number toob lugejani uuemate eksperimentide tulemusi, teoreetilisi lahendusi ja tüpoloogiaid mitmest valdkonnast.

Ain Haas (Indiana Ülikool, USA) vaatleb viikingiaegse või veel varasemast ajast pärinevat vibukandle ehk rootsikandle päritolu, levikut ja taaselustamisliikumist Skandinaavia ja Baltikumi näitel. Kuigi traditsioonilised häälestusskeemid, mängustiilid ja repertuaar on säilinud ka tänapäeval on instrumendi sotsiaalne funktsioon, pärimuse edasiandmine ja esitusviisid muutunud. Selle hea näide on äsjasel Eurovisioonil esinenud PUULUUP, kelle lugudes põimuvad traditsioon autoriloominguga (Https://www.youtube.com/watch?v=nuqfERAS0Y0)

Kenzhegul Bizhanova (Al-Farabi Kasahhi Rahvusülikool) ja kaasautorite uuring„Noorte identiteedi arendamine traditsioonilise kasahhi rahvamuusika alusel“ sedastab, et hip-hop ja räpp on vastajate seas kõige populaarsemad muusikastiilid (42,2%). Autorid arutlevad oma andmestiku põhjal ka mõeldavate seoste üle isikusetüüpide ja muusikastiilide vahel.

Tom Kencis (Läti Ülikool) käsitleb hilissotsialismi perioodi sõnumeid ja strateegiaid artiklis „ETNO-GRAAFIKA“ Kaljo Põllu, Dzidra Ezergaile ja Birute Žilytė loomingu näitel.

Anastasiya Fiadotava, Guillem Castañar ja Liisi Laineste (Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli huumori-uuringute meeskonnast) testivadartiklis „Humoorikad reaktsioonid vastuoludele Eesti avalikkuses 2023. aasta suvel suurt tähelepanu pälvinud sündmusi: Wagneri grupi mässu ja Eesti peaministri Kaja Kallase skandaali, osutades kuidas sisu, vorm, huumorimehhanismid ja kommentaarid võivad olla mõjutatud poleemika olemusest ja psühholoogilisest kaugusest algse vallandava poleemika allika suhtes.

Tiiu Jaago (Tartu Ülikool) vaatleb traumateooria rakendusvõimalusi suulise ajaloo analüüsimisel ja Mariana Čechová (Nitro, Slovakkia) antagonisti arhetüüpe slovaki klassikaliste muinasjuttudeja muude kultuuritekstide näitel.

Andrew Schumann (Rzeszowi Informaatika ja Juhtimise Ülikool, Poola), Vladimir Sazonov (Tartu Ülikool, Eesti Kaitseväe Akadeemia) ja Joanna Töyräänvuori (Helsingi Ülikool, Soome) kasutavad Boolea algebrat vana Mesopotaamia ennete vaatlemisel ning Ain Raal ja tema Eesti-Ukraina farmatseutidest ja folkloristidest koosnev meeskond (Tartu Ülikool, harkovi Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum) vaatleb väidetavat täiskuu mõju tänaste apteegikülastajate käitumisele. Hicran Karataşi (Bartıni Ülikool, Türgi) artikkel „Rituaalid, riskid ja oht“ vaatleb Musta mere äärsete antiigiküttide tabusid ja kaitserituaale.

Ergysa Ikonomi (Ismail Qemali Ülikool, Albaania) arutleb folkloori tasulise üldkasutatavuse ja albaania folkloori kaitse küsimuste üle.

Teadusajakiri ilmub järjepidevalt alates aastast 1996, veebis saab artikleid lugeda aadressil: https://www.folklore.ee/folklore/vol93/