Folklore 81
Ajakirjanumbri sissejuhatuses juhib Tõnno Jonuks tähelepanu asjaolule, et ajalugu kasutatakse või sellele viidatakse sageli mingist kindlast ideoloogilisest või religioossest huvist lähtudes ja endale sobivate seisukohtade legitimeerimiseks. „See meetod paistab eriti silma kaasaegsete paganlike ja spirituaalsete liikumiste juures, kus ajalool on otsustav roll religioossete väidete põhjendamisel, aga ka inspiratsiooni otsimisel ja tõekspidamistele struktuurse raamistiku loomisel.“
Ajakirja 81. number sisaldab kaheksa artiklit, millest viis on pärit Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverentsi paneelist „Ajalugu on oluline“ (History matters). Kõikide artiklite keskmes on Jonuksi sõnul küsimus ajaloo ja mineviku rollist usundilistes nähtustes. Teisisõnu küsimus sellest, kuidas mineviku abil luuakse kaasaegseid usundivorme ning kuidas sõltuvalt situatsioonist saab minevikust pikk või lühike lugu.
Ajakirjanumbrist leiab Kurmo Konsa transhumanismi alkeemilisi juuri käsitleva artikli, Atko Remmeli ja Tõnno Jonuksi eestluse metsarahva kontseptsiooni arengut käsitleva ühisartikli ning Eda Kalmre käsitluse varjusurmast eesti traditsioonis. Välisautoritelt võib lugeda pühapuudest Inglismaal ja Iirimaal Ceri Houlbrooki sulest, „Lendava Spagetikoletise kirikust“ Siarhei A. Anoshka käsitluses nagu ka Jizo kujude rollist Sendai templites Alīse Eishō Donnere uurimuse kaudu ning kohalegendide rollist piirkondlikus arengus Barbara Ivančič Kutini ja Monika Kropej Telbani käsitluses.
Ajakirja peatoimetaja Mare Kõiva sõnul on elavalt maetud saamise hirm väga universaalne ja püsinud üle aegade. „Folkloori kõrval on varjusurma küsimus olnud intrigeeriv teema ka kirjanike ja kunstnike jaoks. Tänapäeval näeme eksikombel lahkamislauale või kabelisse sattunud inimesi eeskätt teleseriaalides.“ Samuti tõdeb Kõiva, et jätkuvalt hämmastab teda tõsiasi kui lähedased ja samas erinevad on pühakohad näiliselt sarnastes regioonides, näiteks Põhja-Euroopaski.
Ajakiri annab ka ülevaate toimunud konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Folklore: EJF ja ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/folklore/vol81
Folklore 81 sisukord:
Tõnno Jonuks: How Old is Sacredness?
Kurmo Konsa: Technology Creating a New Human: The Alchemical Roots of Transhumanist Ideas
Atko Remmel, Tõnno Jonuks: From Nature Romanticism to Eco-Nationalism: The development of the Concept of Estonians and Forest Nation
Ceri Houlbrook: Sustaining and Substituting the Sacred: Coin Tress in Britain and Ireland
Siarhei A. Anoshka: A Joke, Mockery, or Something More? The Church of the Flying Spaghetti Monster – an Invented Religion or a New Movement?
Eda Kalmre: Buried Alive: The Phenomenon of Apparent Death in Estonian Tradition
Alīse Eishō Donnere: Jizō in Action: The Role of Jizō Statues in Temple Atmosphere, Seen through the Eyes of Sendai Temple Abbots
Barbara Ivančič Kutin, Monika Kropej: Telban Legends of Places as Part of the Sustainable Development of Regions
Ajakirja 81. number sisaldab kaheksa artiklit, millest viis on pärit Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverentsi paneelist „Ajalugu on oluline“ (History matters). Kõikide artiklite keskmes on Jonuksi sõnul küsimus ajaloo ja mineviku rollist usundilistes nähtustes. Teisisõnu küsimus sellest, kuidas mineviku abil luuakse kaasaegseid usundivorme ning kuidas sõltuvalt situatsioonist saab minevikust pikk või lühike lugu.
Ajakirjanumbrist leiab Kurmo Konsa transhumanismi alkeemilisi juuri käsitleva artikli, Atko Remmeli ja Tõnno Jonuksi eestluse metsarahva kontseptsiooni arengut käsitleva ühisartikli ning Eda Kalmre käsitluse varjusurmast eesti traditsioonis. Välisautoritelt võib lugeda pühapuudest Inglismaal ja Iirimaal Ceri Houlbrooki sulest, „Lendava Spagetikoletise kirikust“ Siarhei A. Anoshka käsitluses nagu ka Jizo kujude rollist Sendai templites Alīse Eishō Donnere uurimuse kaudu ning kohalegendide rollist piirkondlikus arengus Barbara Ivančič Kutini ja Monika Kropej Telbani käsitluses.
Ajakirja peatoimetaja Mare Kõiva sõnul on elavalt maetud saamise hirm väga universaalne ja püsinud üle aegade. „Folkloori kõrval on varjusurma küsimus olnud intrigeeriv teema ka kirjanike ja kunstnike jaoks. Tänapäeval näeme eksikombel lahkamislauale või kabelisse sattunud inimesi eeskätt teleseriaalides.“ Samuti tõdeb Kõiva, et jätkuvalt hämmastab teda tõsiasi kui lähedased ja samas erinevad on pühakohad näiliselt sarnastes regioonides, näiteks Põhja-Euroopaski.
Ajakiri annab ka ülevaate toimunud konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Folklore: EJF ja ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/folklore/vol81
Folklore 81 sisukord:
Tõnno Jonuks: How Old is Sacredness?
Kurmo Konsa: Technology Creating a New Human: The Alchemical Roots of Transhumanist Ideas
Atko Remmel, Tõnno Jonuks: From Nature Romanticism to Eco-Nationalism: The development of the Concept of Estonians and Forest Nation
Ceri Houlbrook: Sustaining and Substituting the Sacred: Coin Tress in Britain and Ireland
Siarhei A. Anoshka: A Joke, Mockery, or Something More? The Church of the Flying Spaghetti Monster – an Invented Religion or a New Movement?
Eda Kalmre: Buried Alive: The Phenomenon of Apparent Death in Estonian Tradition
Alīse Eishō Donnere: Jizō in Action: The Role of Jizō Statues in Temple Atmosphere, Seen through the Eyes of Sendai Temple Abbots
Barbara Ivančič Kutin, Monika Kropej: Telban Legends of Places as Part of the Sustainable Development of Regions
Tootekood: 100633
Ühik: eks
4,00 €