Nikonova Maria “Улон – питыран, сюлэм – пияла…”: одӥг удмурт кышномуртлэн дауръем улон сюресэз” (“Elu on ratas, süda on klaas...”: ühe udmurdi naise pikk elutee”), Tartu, 2024. 586 lk.
Raamat kujutab endast ühe udmurdi naise, traditsioonide hoidja ja meisterliku rahvalaulude esitaja Maria Nikonova päevikute, isiklike materjalide ja mälestuste väljaannet. Maria Nikonova sündis ja elab Udmurdi Vabariigi lõunaosas Kijasovo rajooni Dubrovskij külas (udm. Võl’ Tõgõrmen). 2023 a. detsembris tähistas ta 97. sünnipäeva.
Oma isiklike päevikute ja märkmikute lehekülgedel, mida ta on alates 1980. aastatest pidanud, kirjeldab naine oma eluteed ja jagab mälestusi erinevatest sündmustest, mis on leidnud kajastamist ka tema luules ja lauludes. Nende üleskirjutuste puhul on tegemist ühelt poolt ühe udmurdi kultuuri esindaja väärtuslike refleksiivsete tekstidega ning teiselt poolt rikkalikult illustreeritud looga tema elust, perekonnast, kodukülast, vabariigist, riigist ja isegi maailmast kui tervikust.
Väljaanne sisaldab ka tema poolt kirjutatud luuletusi ja laule ning traditsioonilise udmurdi kultuuri alaseid folkloristlik-etnograafilisi materjale, mille on erinevatel aastatel üles kirjutanud udmurdi folklorist Nikolai Anisimov. Iga laulu juures on noodistus ja QR-kood, mis annab juurdepääsu veebipõhisele helisalvestisele. Teos sisaldab ka pilte Nikonovate, Nikolai Anisimovi ja udmurdi operaatori, folklorist Denis Kornilovi isiklikust arhiivist. Väljaande lõpus on Maria Nikonova päevikute lehekülgedel esinevate kujundlike väljendite, vanasõnade, ütluste ja fraseoloogiliste väljendite loetelu.
Raamat on kirjutatud udmurdi keeles, säilitades kirjutamise aegsed murde eripärad, ning varustatud vene- ja ingliskeelse eessõnaga.
Tegemist on esimese traditsioonikandja päevikute ja käsikirjade väljaandega udmurdi folkloristikas.
Koostaja on Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur Nikolai Anisimov.

Raamat on valminud ja välja antud Hõimurahvaste programmi ning Eesti Kirjandusmuuseumi uurimistoetuse (EKM 8-2/20/3) ja Eesti Uurimiskeskuse kvalifikatsiooni tõstmise keskuse (TK 145) toetuse abil, mis on saadud Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu.