Kuigi enamik meie regilauluks nimetatud vanemast laulupärandist on kogutud 19. sajandi lõpus ja 20. sajandil, peetakse seda žanriks, mis on tänu oma värsimõõdule ja vormellikkusele säilitanud palju ürgvana. Regilaule lauldakse siiani ning ilmselgelt on neis lauludes midagi, mis on suutnud kõnetada eri aegadel elanud lauljaid. Ent seejuures on laulvad naised ja mehed läbi ajaloo laulupärimust endale ja oma kaasajale sobivaks kohandanud.
Regilaul on üle elanud mitmeid muutumisi ja uute oludega kohanenud – seda väljendavad nii laulmisega seotud ideoloogiad ja praktikad kui rituaalid ja uskumused.
Artiklikogumik pakub 11 erinevat vaadet laulutraditsioonide kohandamistest ja kohandajatest. Kogumik on nii ajaliselt kui geograafiliselt laiahaardeline. Käsitletakse kaasaegset festivalilavadel lauldavat eesti regilaulu ja tõlgendatakse vanu eepilisi laule, esindatud on erinevad laulutraditsioonid seto laulupärimusest ja ersa-mordva itkudest kuni soomekeelse freestyle-rapini.
349-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused.