Reet Hiiemäe koostatud ja tõlgitud artiklikogumik "Mis on ühist Gilgamešil ja geeniuurimisel? Käsitlusi kultuurist ja usundist" toob lugejani valiku uuemaid uurimusi, mille autoriteks on mainekad germaani folkloristid, ajaloolased ja etnoloogid. Autorid vaatlevad pärimuslike nähtuste avaldumist mitmetes sellistes kontekstides, mille puhul seotust vanema rahvausuga ei oskaks esmapilgul ehk oodatagi: majandus- ja ärimaailmas, meditsiinis, kohtudokumentides, erootilise alatooniga postkaartidel jne. Nii mõneski käsitluses lahatakse väljamõeldu ja tegelikkuse vahekordi ning inimeste kalduvust näha reaalelu sündmusi läbi ajastuomaste uskumuste filtri. Seega laiendavad artiklid lugeja kultuuri tajumise ja mõistmise piire. Kogumiku artiklivalikul on mitu põhjust. Esiteks, tänapäevases kultuuriuurimises kipub Eestis tooni andma orienteeritus ingliskeelsetele teadusautoriteetidele, mistõttu nii mõneski meile kultuuritausta ja -kontaktide poolest palju lähedasemas piirkonnas tehtud uurimistöö on pälvinud teenimatult vähe tähelepanu. Teiseks pakuvad artiklid mitmeid Eestis seni vähe puudutatud teemasid ja uudseid vaatenurki. Näiteks käsitletakse hallutsinogeenide rolli traditsioonilistes müstika- ja ekstaasikogemustes; klassikalisi rahvajutusüžeid nn Nigeeria petukirjades; pärimuse tagantjärele konstrueerimist matriarhaadiga seotud uskumuste näitel; hirmude ajastuomast ja kultuurilist avaldumist kliimakatastroofe ja muid ebatavalisi ilmastikunähtusi puudutavates hoiakutes ning varjusurmaga seotud uskumustes. Kogumikus leiduvad käsitlused arvutimängude, animafilmide ja teadusdokumentaalide seoste kohta pärimusliku ainesega. Ajalooliste kohtudokumentide põhjal vaadeldakse kurjategijate jutustamisandi kui vahendit, mis aitab kelmusi toime panna, kuid vahel ka kohtus kergema karistusega pääseda. Samuti tehakse kohtudokumentide põhjal järeldusi emotsioonide väljendamise viiside kultuuri- ja ajastuspetsiifilisuse kohta.