Mäetagused 70
Trükist on ilmunud ajakirja Mäetagused 70. number „Suulisus, kirjalikkus, digitaalsus“, mille külalistoimetaja Tiiu Jaago on teemanumbrisse koondanud artiklid, mis on seotud suulise ja kirjaliku kultuuri kooseksisteerimise ja omavaheliste põimumiste ning vastasmõjudega folkloristika, keeleteaduse ja semiootika näitel.
Suulise ja kirjalikkuse mitmetasandilisust käsitlevad semiootikud Mari-Liis Madisson ja Andreas Ventsel, kes analüüsivad artiklis „Paremäärmuslikud kajakambrid ja autokommunikatsioon“ paremäärmuslikku eestikeelset veebisuhtlust, mida iseloomustav kajakambri efekt ja enesessesulgunud autokommunikatsioon, mis toob kaasa dialoogist kaugenemise. Juhtumianalüüsiks on võetud diskussioon, mis kerkis esile 2015. aasta kevadel seoses massilise põgenike sisserändega Euroopasse.
Katre Kikas ja Kärri Toomeos-Orglaan käsitlevad 19. sajandi lõpu rahvapärast kirjutamisviisi Eestis. Katre Kikas vaatleb Hakob Hurda kirjasaatjate Hans Anton Schultsi ja Jaan Pindi keeleteemalisi sõnavõtte, Kärri Toomeos-Orglaan aga 1887. aastal Jakob Hurdale Setumaalt saadetud käsikirja, milles on koos erinevad keeled (eest, vene, setu) ja murded ja kirjasüsteemid (ladina tähestik, kirillitsa). Tiiu Jaago arutleb artiklis „Suulisus kirjakultuuri ajajärgul“, mil määral on suulisus olnud rahvaluule määravaks tunnuseks ja miks see seisukoht 20. sajandi teisel poolel taandus.
Kirjaliku ja suulise keele erijooni vaatlevad keeleteadlased Liina Lindström, Maarja-Liisa Pilvik ja Helen Plado artiklis „Nimetamiskonstruktsioonid eesti murretes: murdeerinevused või suuline süntaks?“.
Kristel Vilbaste ja hiljuti lahkunud Mikk Sarve artiklis Taevaskoja Emalättest põimuvad omavahel maastik ja sellega seotud kirjandus, pärimus ja looduskaitseline dokumentatsioon.
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest ja ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr70.
Suulise ja kirjalikkuse mitmetasandilisust käsitlevad semiootikud Mari-Liis Madisson ja Andreas Ventsel, kes analüüsivad artiklis „Paremäärmuslikud kajakambrid ja autokommunikatsioon“ paremäärmuslikku eestikeelset veebisuhtlust, mida iseloomustav kajakambri efekt ja enesessesulgunud autokommunikatsioon, mis toob kaasa dialoogist kaugenemise. Juhtumianalüüsiks on võetud diskussioon, mis kerkis esile 2015. aasta kevadel seoses massilise põgenike sisserändega Euroopasse.
Katre Kikas ja Kärri Toomeos-Orglaan käsitlevad 19. sajandi lõpu rahvapärast kirjutamisviisi Eestis. Katre Kikas vaatleb Hakob Hurda kirjasaatjate Hans Anton Schultsi ja Jaan Pindi keeleteemalisi sõnavõtte, Kärri Toomeos-Orglaan aga 1887. aastal Jakob Hurdale Setumaalt saadetud käsikirja, milles on koos erinevad keeled (eest, vene, setu) ja murded ja kirjasüsteemid (ladina tähestik, kirillitsa). Tiiu Jaago arutleb artiklis „Suulisus kirjakultuuri ajajärgul“, mil määral on suulisus olnud rahvaluule määravaks tunnuseks ja miks see seisukoht 20. sajandi teisel poolel taandus.
Kirjaliku ja suulise keele erijooni vaatlevad keeleteadlased Liina Lindström, Maarja-Liisa Pilvik ja Helen Plado artiklis „Nimetamiskonstruktsioonid eesti murretes: murdeerinevused või suuline süntaks?“.
Kristel Vilbaste ja hiljuti lahkunud Mikk Sarve artiklis Taevaskoja Emalättest põimuvad omavahel maastik ja sellega seotud kirjandus, pärimus ja looduskaitseline dokumentatsioon.
Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest ja ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr70.
Tootekood: 100486
Ühik: eks
4,00 €
