Äsja ilmus trükist ja on veebis loetav ajakirja Folklore: Electronic Journal of Folklore 65. number (http://www.folklore.ee/folklore/vol65/), mis on pühendatud usundilistele juttudele.
Ajakirja sissejuhatav osa annab ülevaate asjakohast terminoloogiat puudutavast poleemikast ja usundilise pärimuse seostest uskumisega. Lõviosa artiklitest põhineb ettekannetel, mis peeti kahel 23.–28. märtsil 2015. aastal Macaus (Hiina) toimunud simultaansel üleloomulikkuse uurimisele pühendatud konverentsil (Vernacular Religion, Folk Belief, and Traditions of the Supernatural ja The Supernatural in Literature and Film).
Mitmed artiklid keskenduvad tänapäevastele üleloomulikele kogemustele ja nende mõtestamispüüetele kogejate ja jutustajate poolt. Karin Maria Raahauge osutab, et ka inimesed, kes ei usu üleloomuliku maailma olemasolusse, elavad jätkuvalt läbi seletamatuid kogemusi, mille mõtestamisel nad otsivad abi traditsioonilisest folkloorist, täiendades seda elementidega kummitustemaatikat puudutavatest telesaadetest, filmidest ja reklaamidest. Kokkuvõttes on jutustatud representatsioonidel võime vähehaaval kujundada sotsiaalset reaalsust, nagu näitlikustab ka Reet Hiiemäe uurimus mitteverbaalsest kommunikatsioonist usundilistes juttudes. Huai Bao kirjeldab oma Hiina õudusfilme käsitlevas artiklis, kuidas traditsioonilised arusaamad meediumitest ja ennustamisest leiavad taaskasutamist moodsates filmides ja annavad sel moel omakorda ainest vaatajaskonna uutele või modifitseeritud uskumustele ja rituaalidele. Kaarina Koski analüüs keskendub muutustele
Soome üleloomulikkusega seotud traditsioonides, näiteks püütakse tänapäeval oma üleloomulikele kogemustele sageli seletust leida teaduslikku või kristlikku sõnavara kasutades.
Victoria Chervaneva läheneb oma artiklis usundilistele juttudele strukturaalsest aspektist, pöörates erilist tähelepanu süntagmaatilisele tasandile, eelkõige lingvistilistele vahenditele, mida kasutatakse deemonlike tegelaskujude kirjeldamisel. Struktuuri ja klassifitseerimist puudutavad küsimused on esikohal ka Vito Carassi kirjutises, milles vaadeldakse Iiri muinasjutte nende ajaloolis-kultuurilises kontekstis. Kirsten Møllegaard juhtumiuuring kirjanik Edgar Allan Poega seonduva folkloori kohta kombineerib kirjanduse ja üleloomulikkuse temaatika. Eraldi sektsioonina pakub ajakiri lugemiseks Elizabeth Ann Berton-Reilly juhtumiuuringu ühe Ameerika-Eesti naise kohta, milles esitatakse näiteid üleloomulike uskumuste integreerimisest eluloojutustusse ja identiteediloomesse.
Ajakirjanumbri võtavad kokku tavakohased raamatututvustused ja konverentsiülevaated.
Erinumbri külalistoimetaja on Reet Hiiemäe.